Üldinfo

Bali saar on kahtlemata kõige kuulsam ja populaarsem Indoneesias asuv saar, mis on ümbritsetud India ookeaniga. Kümme aastat tagasi oli Bali turismisihtkohana avastamata, nüüdseks külastab saart igal aastal umbes 1,5 miljonit välismaalast ja pea miljon kohalikku turisti. Suurepärane troopiline kliima on põhjus, mis meelitab puhkajaid aastaringselt sellele imelisele saarele!

Bali kuulub Indoneesiale, moodustades koos naabersaartega Bali provintsi.

Saar on vulkaaniline ja mägine, kõrgus kuni 3142 meetrit (Agungi tegevvulkaan). Teised suuremad mäed on Batur (1717 m) ja Patas (1580 m). Kõik need mäed asuvad saart läänetipust idatipuni läbivas mäeahelikus, mis kulgeb Sumatralt ja Jaavalt üle Bali kuni Florese ja Timorini. Saare ulatus idast läände on 153 km ja põhjast lõunasse 112 km, pindala on 5632 km².

Bali asub 8. lõunalaiuskraadil. Saarel valitseb ekvatoriaalne kliima.

Saarel elab 2009. aasta seisuga 3,551 miljonit inimest. 93,1% Bali elanikest on hindud, 4,79% moslemid, 1,38% kristlased ja 0,64% budistid. Selle poolest erineb Bali peamiselt islamistlikust muust Indoneesiast.

Bali asustasid umbas 4000 aastat tagasi Taiwanilt saabunud austroneeslased. Sellepärast on balilased keeleliselt ja kultuuriliselt lähedased mujal Indoneesias, Filipiinidel ja Okeaanias elavate rahvustega. Väljakaevamistel on leitud sellest ajast pärit kivist tööriistu. Kultuuriliselt on Balit palju mõjutanud Hiina ja India. Budism jõudis saarele 1. sajandil.

Nimetus “Bali saar” (Bali dwipa) on teada paljudest raidkirjadest, sealhulgas aastast 914 pärit Blanjongi sambalt, millel Balit valitsenud Warmadewa dünastia rajajaks peetav kuningas Sri Kesari Warmadewa on kahes keeles, sanskritis ja vanabali keeles nimetanud seda sõnaga “Walidwipa”.

1293 tekkis Ida-Jaaval hinduistlik Majapahiti riik, mis 1343 koloniseeris Bali. Järgmise sajandi lõpus käis see riik alla ja lakkas olemast umbes 1527. aastal (on vaieldav, millist sündmust pidada riigi lõpuks). Majapahiti intelligents – näitlejad, preestrid, muusikud jt – rändasid Balile ja sellest ajast on Bali hinduistlik ala islamistlike naabrite hulgas.

Esimesed eurooplased saabusid Balile 1585 Portugali laevaga. Mõned neist jäid isegi kohaliku kuninga teenistusse. Nimepidi on teada, et 1597 saabus Balile Hollandi maadeavastaja Cornelis de Houtman. Hollandi Ida-India Kompanii hakkas kontrollima Bali väliskaubandust.

Poliitilist ja majanduslikku kontrolli saare üle hakkas Holland kehtestama 1840. aastatel. Sel ajal oli Bali killustunud paljudeks pisiriikideks ja Holland õhutas neid üksteise vastu sõdima. 1849 vallutas Holland Põhja-Balil asunud Bulelengi riigi. Bulelengi radža ei tahtnud alla anda, vaid sooritas koos neljasaja õukondlasega rituaalse enesetapu, mida nimetatakse puputaniks. 14. septembril 1906 vallutas Holland Lõuna-Balil asunud Sanuri ja 18. augustil 1908 idarannikul asunud Karangasemi ning mõlemal juhul toimus puputan, vastavalt tuhande ja kahesaja osavõtjaga.

Indoneesia iseseisvus 29. detsembril 1949.

Bali on populaarne turismisihtkoht.

Käibe poolest on suurim majandusharu turism, kuid suurim tööandja on põllumajandus. Peamiselt kasvatatakse riisi, kuid ka puuvilju, aedvilju ja kohvi. Oluline osa inimestest on tegev kalanduses. Bali on tuntud oma käsitöö: batika- ja ikatkangaste ja -riiete, puutöö, kiviraidumise ja hõbeseppade poolest.

12. oktoobril 2002 korraldati Kuta turismikeskuses pommirünnak, mille tulemusena hukkus 202 inimest, peamiselt välisturistid. 1. oktoobril 2005 toimus järgmine, seekord 20 ohvriga terrorirünnak. 2002. aasta pommirünnaku korraldamises mõisteti süüdi 3 islamiäärmuslast, kellele määrati surmanuhtlus.

Viisainfo

Eesti kodaniku pass
Eesti kodanik saab turismi eesmärgil siseneda Indoneesiasse viisavabalt kuni 30-ks päevaks. See kehtib juhul, kui riiki sisenetakse kindlatest lennujaamadest või sadamatest, mille nimekiri on leitav siit:
https://kemlu.go.id/helsinki/id/pages/visa_kunjungan/418/etc-menu

– soovitav on tervise- ja reisikindlustuse olemasolu kogu reisi perioodiks
– soovitav on ennast enne reisi registreerida Eesti Välisministeeriumi kodulehel:
http://vm.ee/et/eesti-kodaniku-luhiajalise-valisriigis-viibimise-registreerimine

NB! Välismaalased, peavad end Indoneesias viibides registreerima. Registreerimise nõue ei kehti juhul, kui peatutakse hotellis või mõnes muus turistide majutuspaigas. Kui ööbitakse kodumajutuses, peab registreerimistoimingu tegemiseks isiklikult pöörduma kohalikku politseisse.

Vene kodaniku pass
Kehtivad samad viisatingimused, mis Eesti kodaniku passile.
Vajalik elamisluba Eestis (originaal), peab olema kehtiv vähemalt 6 kuud.

Eesti hall välismaalase pass, olemas elamisluba Eestis
Viisa on vajalik.
Viisa saamine ei ole garanteeritud.
Taotleja peab pöörduma ise saatkonna poole. Viisa taotlemine võib võtta aega umbes 2 kuud.

– viisataotluste vastuvõtt saatkonnas Helsingis: E-R kell 9.30-12.30
– saatkond võib nõuda lisadokumente

– soovitav on tervise- ja reisikindlustuse olemasolu kogu reisi perioodiks
– soovitav on ennast enne reisi registreerida Eesti Välisministeeriumi kodulehel:
http://vm.ee/et/eesti-kodaniku-luhiajalise-valisriigis-viibimise-registreerimine

 

 

Mida teha Balil?

Bali saar ei ole suur, kuid selle maastiku mitmekesisus vastab kõikide külastajate ootustele:
* lainete püüdmine Kutas, ujumine ja sukeldumine smaragdrohelises ookeanis,
* päevitamine vulkaanilistel liivarandadel,
* vulkaanidele ronimine
* džungli avastamine,
* riisipõllud,
* lilledest ja palmipuudest ümbritsetud vanade templite külastamine
*värvikate tseremooniatega liitumine ja rituaalsed tantsud, mis ei ole ainult turistide meelelahutus, vaid ka vanade traditsioonide säilitamine.

Bali saare vaatamisväärsused

  • Ubud – Bali kultuurikeskus. Ära jäta võimalust kasutamata ning külasta kuulsat boheemlasliku auraga linna. Just see linn inspireeris kirjanikku Elisabeth Gilbertit kirjutama romaani “Söö. Palveta. Armasta”.
  • Naudi päikesetõusu Baturo vulkaani nõlval.
  • Külasta Ubud Monkey metsa, kus näed eksootiliste taimede vahel elavaid makaake ja peidetud templeid.
  • Mine jalutuskäigule mööda UNESCO poolt kaitstud Tegalalangi terrass-riisipõlde. Need on kohalikule kultuurile väga olulised, sest traditsiooniline 9. sajandil loodud niisutussüsteem on kasutusel siiani.
  • Külasta templeid. Sellel väikesel saarel on umbes 20 000 templit!

Millal on parim aeg Balile reisimiseks?

Bali saare hea ilm kestab aastaringselt, sest suvi on seal 365 päeva aastas, keskmine temperatuur 28 kraadi nii õhus kui vees.

Bali saarel on kaks hooaega – vihmane ja kuiv.
Esimene kestab novembrist märtsini. Sellegipoolest, kui sa ei karda troopilisi sademeid, siis saad nautida pool päeva randu ja päikesepaistet.
Kuiv hooaeg kestab aprillist oktoobrini.
Parim aeg Balil puhkamiseks on septembris ja oktoobris.
Nendel kuudel on keskmine temperatuur 25 kraadi ning on võimalik nautida päevad läbi selget merd ja taevast.

KÕIK REISITEENUSED

KÕIK REISITEENUSEDÜHEST KOHAST

HINNAGARANTII

HINNAGARANTIIPARIMAD PAKKUMISED

KIIRUS

KIIRUSKIIRED VASTUSED

TEADLIK VALIK

TEADLIK VALIKPROFID ABIKS

USALDUSVÄÄRSUS

USALDUSVÄÄRSUS